Uni ja unenaod (estonii)

,,Kui pagarite ülevaataja (oli ka vangis koos keldriülema ja Joosepiga — I.S.) nägi, et ta hästi oli ära seletanud, siis ütles ta Joosepi vastu: ,,Mina olen ka unes näinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal. Ja ülema korvi sees oli kõiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sõid  seda korvist mu pea pealt ära."

 Ja Joosep vaatas ja ütles: ,,See on tema seletus: kolm  feorvi on kolm päeva. Enne kui kolm päeva mööda saab, võtab vaarao su pea otsast ära ja poob sind üles puusse ja linnud söövad su liha sinu pealt ära." Nii see ka juhtus.

1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenägu seletama:

,,Ja vaarao ütles Joosepi vastu: ,,Mu unenäos oli nõnda see: vaata, ma seisin jõe ääres. Ja vaata, jõest tõusid üles seitse lehma, mis lihavad liha poolest ja ilusad pealt näha ja nemad sõid aasa peal.

Ja vaata, teist seitse lehma tõusid nende järel üles, väetimad ja väga pahad pealt näha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kõige Egiptuse maal säherdusi pahu näinud.

Ja lahjad pahad lehmad sõid need seitse esimest lihavat lehma ära. Ja nemad said nende kõhtu ega olnud tunda, et nemad nende kõhtu saanud. Ja nende nägu oli paha, nõnda kui ennegi. Ja ma ärkasin üles.""

Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jätkab vaarao nõnda:

,,Pärast nägin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tõusid ühest kõrrest, täied ja head.

Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest ära kõrvetatud pead tõusid nende järel üles.

Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead ära."

Järgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse nälja-aastat, kus kõik kogutud vili ära süüakse. Joosep lisab:

,,Ja et unenägu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on Jumalast tõesti seatud ja et Jumal pea jõuah seda tegema."

Kohtumõistjate 7, 13-15.

On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitväeosa ja rohkearvulise Midjani sõjaväe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sõdurite vestlust.

,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele üht unenägu ja ütles: ,,Vaata, ma nägin unes ja vaata, üks küpsetatud odraleib veeretas end Midjanite leeri ja kui see telkidele külge sai, siis lõi ta neid, et nemad maha langesid ja lõi alumise poole peale ja telgid olid maas."

Ja teine vastas ja ütles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase poja Kideoni mõõk. Jumal on ta kätte andnud Midjani rahva ja kõik leeri."

Ja see sündis kui Kideon unenäo juttu kuulis ja selle seletust, siis kummardas tema ja läks tagasi lisraeli leeri ja ütles: ,,Tõuske üles, sest Jehova on Midjani leeri teie kätte andnud.""

Ja nii see sündiski.

Tanieli 2. pt.

Paabeli kuningas Nebukadnetsar nägi und, aga Kaldea targad ei saanud seda seletada, ning määrati seetõttu hukkamisele.

,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ühes nägemises öösel. Siis kiitis Taniel taeva Jumalat.

Taniel läinud ku'ninga juurde ja kõigepealt jutustanud talle vaid kuningale teadaolnud unenäo:

,,Sina, kuningas, nägid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju oli suur ja tema au selgus oli väga kallis, see seisis su kohal ja oli hirmus pealt näha.

Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta käevarred hõbedast, tema kõht ja puusad olid vasest. Tema sääred olid rauast, tema jalad olid muist rauast, muist savist.

Sa nägid, kui üks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kätega ja lõi kuju tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki. Siis pekseti rusuks ühtlasi raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said ära nõnda kui põrm viljapeksu põranda pealt ja tuul viis need ära ja neile ei leitud ühtegi paika.

Aga kivi, mis kuju •maha lõi, sai suureks mäeks ja täitis kõik maailma.

See on see unenägu. Nüüd tahame kuninga ette öelda, mis see tähendab.

Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud kuningriigi, väe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.

Ja sinu järel tõuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas kuningriik, mis vasest, mis kõige maa üle peab valitsema. Ja neljas kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepärast et raud kõik puruks peksab ja vaeseks teeb. Nõnda peab see, otsegu raud, mis kõik asjad pihuks lööb, rusuks peksma ja pihuks lööma.

Et sa aga oled näinud jalad ja sõrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast olevat, on see: see peab üks lõhkilöödud kuningriik olema, aga raua tugevus on seal sees, nõnda kui sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat.

Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.

Et sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jää mitte teineteise külge kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""

Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see õige seletus.

Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenägu.

,,...ma nägin ja vaata, üks puu oli kesk maa peal ja ta kõrgus oli suur. Suur oli puu ja jäme ja ta kõrgus ületas taevast saadik ja see oli näha kõige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli toidust kõigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid linnud, mis taeva all ja kõik liha toitis ennast temast.

Ma nägin oma pea nägemiste seas oma voodi peal ja vaata, üks püha vahimees tuli taevast maha.

Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: Raiuge puu maha ja laasige ta oksad, puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis põgenevad elajad tema alt ära ja linnud ta okste pealt.

Ärge jätke tema känd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni välja rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale osaks saama metsalistega.

Tema süda peab saama muudetud, et see ei jää inimeste sarnaseks ja metsalise süda peab temale antama ja seitse aega peavad tema üle mööda saama."

Järgnevalt seletab Taniel hirmuvärinaga, et puu all tuleb mõelda kuningat ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest ja ta peab ,,seitse aega" metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et Kõigevägevam on valitseja inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."

Nii olevat aasta pärast ka läinud.

Tanieli 7. pt.

Kirjeldatakse Tanieli enda sümboolset unenägu neljast ,,elajast" — tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest viimane kiusanud usklikke ja saab seetõttu taevaliku kohtu läbi ,,ära kaotatud ja hukka saama otsani".

Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenäos ilmneb antiikajale iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenäo ajal kontaktis.

            Parapsühholoogiliselt kõige usutavamad on Joosepi enda kaks unenägu ja neli unenägu, mida ta tõlgendas, samuti sõdurite prohvetlikud unenäod enne lahingut (Kideoni lugu).

Tanieli raamatu kolm unenägu on aga arvatavasti ideoloogilised konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku ülistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat, mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.

Tuleks tähelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade või -tuhandetega pole siin mingil juhul tegemist. Isegi siis, kui usuksime sõna-sõnalt Tanieli raamatu ennustusi, ei ulatuks nende täidemineku aeg üle paarisaja aasta.

Piiblis on veel üheksa viidet unenägude k o h t a.

V Moosese 13, 2-6.

,,Kui prohvet ehk unenägija peaks su seas tõusma ja ta lubab sulle ühe tähe ehk imeteo ja see täht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rääkinud ja ta ütleb: lähme teiste jumalate järele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.

Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenägija sõna võtma kuulda..."

1 Samueli 28, 6.

Saul küsib nõu Jehoovalt vilistide vastu.

,,Ja Saul küsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenägude ega Arimi ega prohvetite läbi."

Siis läks Saul spiritistliku meediumi juurde nõu saama. Samueli vaim ennustas talle kadu.

1 Kuningate 3, 5.

,,Kibeonis näitas ennast Jehova Salomonile öösel unes ja Jumal ütles: ,,Palu, mis ma pean sulle andma.""

1 Kuningate 9, 2-9.

,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda näha, nõnda kui ta ennist temale oli Kibeonis annud näha."

Koguja 5, 6.

,,Sest kus palju unenägusid, seal on tühised asjad, nõnda ka kus palju sõnu, aga sina karda Jumalat."

Jeremia 23, 25-30.

Jehoova kõne: ,,Ma olen kuulnud, mis prohvetid ütle-vad, kes minu nimel prohveti viisil valet räägivad ja ütlevad: ,,Ma olen unenäo näinud... Nemad on prohvetid oma südame kavaluse järele...

Prohvet, kelle juures on unenägu, see jutustagu unenägu ja kelle juures on minu sõna, see rääkigu mu sõna tões, mis on õlil tegemist puhta viljaga? ütleb Jehova.

Vaata, seepärast ütleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sõnad üks teise käest varastavad."

Jeremia 27, 9.

,,Ja teie ärge võtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste õnneandjaid ega eneste unenägemist, ei eneste lausujaid ega eneste nõidasid, kes teie vastu ütlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""

Tanieli 1, 17.

,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mõistuse kõiksuguses kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mõistlik kõiksuguse nägemise ja unenägude peale."

Joeli 3, 1.

Jehoova kõneleb: ,,Ja pärast seda peab sü'ndima: ma tahan oma vaimu välja valada kõige liha peale ja teie pojad ja teie tütred peavad prohveti viisil rääkima; teie vanarahvas peab unenägusid unes nägema, teie noored mehed peavad prohveti nägemusi nägema."

Mida kokkuvõtteks öelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vöitlus oma usu eest. Tunnustatakse ,,unenägijate" ja ,,prohvetite" vaimset võimu. Oli ju vanasti sageli põhimõt-teks: anna mulle ,,täht" (mingi ime või prohvetlus) ja ma usun kõike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ükskõik, mida kuulutati. ,,õige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sündmustekohtu veel ideoloogiline kriteerium.

Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenäod ja ka võime neid mõista.

6.     RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)

Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele unenägudele. Tsiteerin huvitavamaid.

Et lasta troojalasi ajutiselt võita ning sellega tõmmata Achilleust taas võitlusse, otsustas Zeus:

,,Siis parem kõikidest muist näis järgmine otsus ta meelest: et näeks petlikku und Agamemnon, Atreuse võrse.

Kutsuski Und siis Kronion ja nii sõnad lennukad lausus:

Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal täpselt nii sõnad teata, mis ütlen ma sulle.

Las käsib sättida valmis end kõik pikkhiuksed argiivid võitluseks; ütle, et nüüd kord viimati vallata võib ta laiateelise Trooja, et käes ses asjas on üksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kõik on Hera veennud palvega neid. Nüüd hukatus ootamas Troojat.

Ütles ta nii. Kohe läks Uni petlik, kuuldes käsku, tõttaval lennul Ahhaia mustkülgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse järglase leidis suikumas ning tema ümber ambroosialikuna hõljus.

Seisma siis jäi tema peatsis ja näolt näis just nagu Nestor, Neleuse poeg, keda muist enam austas vürst Agamemnon raukade seas. Tema näol Uni taevalik nõnda nüüd ütles...

Ütles ta nõnda ja siis kadus. Atreuse järglase jättes pea täis mõtteid ja plaane, mis ei pidanud teostuma iial."

Oluline on Kalchise ennustus loomaende põhjal — madu söönud altari alt ära 9 poega koos emalinnuga. Seda tõlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb kümnendal aastal.

Saatuse vääramatust näitab järgmine lõik, mis räägib Odysseusest ja Diomedesest:

,,Nüüd ühes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks Perkota maa ennustustark oli, Merops.

Poegade saatust see nägi ette ja ei lubanud sõita neid mehitapvasse taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid ära surma ja saatuse haldjad."

Erandliku juhusena on ennustuse ütlejaks jumalanna Hera tahtel isegi kõnevõimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ütleb oma peremehele:

,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase käe all."

Ennustuse teataja võib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim Achilleuse telki ja ennustab sõbrale peatset surma. Ühtlasi palub ta nende luud ühte matuseurni panna.

HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)

Märkimisväärne on ennustuse täitumise aja pikkus (Alithersose ennustus Odysseusele):

,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hästi ju tunnen.

            Kõik on kulgenud nõnda ka, ütlen, Odysseuse saatus, kui seda ennustanud siis ma, kui sangarid läksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos arurikas Odysseus: et hädad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kõik tal, et koju tundmatult saabub ta kord — kahekümnendal aastal."

Nagu ,,Iliases", nii võib ka ,,0düsseias" jumalus saata magaja juurde mingi uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle une ajal ta õe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trööstiks.

Mõnikord moondab aga jumalus end ise mõne inimese taoliseks ja ilmub unes. Nii läheb Athena vürst Alkinoosi tütre juurde tema sõbrannana ja soovitab minna pesu pesema (et neiu päästaks seal merehädast ellujäänud Odysseuse).

Märkimist väärivad kolm lõiku, kus ennustuse täitumis-aeg pole antud mitte ajaühikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sündmusega (Homerose aegadel ju kuupäeva ega aastaarvu tähtajana ei saanud olla, sest puudus ühtne ajaarvamine):

,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse puuhobu suur."

Faiaakide vürst Alkinoos kõneleb: isa Nausithoos rääkis, et Poseidon lööb puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mäe ülikõrge me ümber. Nü kord ennustas rauk."

Kükloop rääkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei teadnud kükloop aga end hoida, sest Odysseus ütles enda olevat Eikeegi).

Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jäigalt fikseeritud: oli võimalus kulgeda mitme variandi järele. Nii ennustab Hadeses Tark Teiresias Odysseusele pärast musta jäärä vere joomist järgmist: nende laev satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi soove vaos (ei võta loomi), või siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab üksi koju, k u i mehed end vaos ei hoia (võtavad loomi).

Omapärase kirjandusliku võtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia räägib oma unenäost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenäos tappis kull 20 õuel teri nokkivat hane ja hakkas pärast seda inimkeeles seletama unenäo tähendust — kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel kolmandat korda.

XX laulus on kirjeldatud nägija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta kohtas Penelopeia peigmehi:

,,0h mehed õnnetud! Mis häda langend on alla te peale! Pead, näod, põlvedki teil — kõik kaetud on nii nagu ööga. Oigeid kuulen ma ümber ja näen: pisaraid põsil voolab, verd täis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae all! Varjusid tulvil on õu ning eeskoda täis. Üha lendab neid maa alla, kus ootamas näen Eubost juba. Kustunud taevast päikene ning must süngus kõiki on peitnud."

Peiud vaid naersid selle peale.

Lõpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest unenägudest.

,,Kahtsugu on väravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:

sarvised on ühed neist, elevandi on luust aga teised.

Ulmad, mis saabunud on läbi häilitud pinnaga luude,

petavad

meid välispinnaga vaid, südant vaevavad muidu.

Mis aga sarviseist on väravaist sile-välkuvaist tulnud,

kõik

ka täpselt täituvad nii nagu keegi neid näinud."

STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)

Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa läbi ilma ennete, ennustuste ja unenägudeta.

Lauldes Sigvördrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvördrile surma tulevase naise Gudruuni vendade käe läbi. Enne seda aga õnnestub tal tasuda oma isa surma eest.

Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jälkusi korrates oma pojad, söötis nende südamed sisse nende isale — Atlile. Pärast seda tappis ta pistodaga Atli ja süütas maja koos pererahvaga.

Nagu loeme Gudruuni II laulust, käisid selle tragöödia eel endelised uned, mida Gudruun püüab väärtõlgendada.

,,ATLI: ,,'Mindki ajasid üles äsja just nornid, unenäost veidrast — kui oskaksin mõista! Mulle näis, mu Gudruun Gjuukitütar, nagu löönuksid meelega mõõga mu ihusse."

GUDRUUN: ,,Unes terast näha tähendab tuld, ent emanda viha — indu ja uhkust; põletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul valus on."

ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama jätta, kõik juurtega väljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja maitse.

Nagu oleksid kätest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja, nagu neelanuks maaga ma nende südameid, ränkraskel meelel, veri rutjumas soontes.

Nagu oleks mu kätest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, võikust tundes toitusin korjustest.""

,,Gröönlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Högnit ja Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See õnnestub ja pärast nende vastupanu murdmist lõigatakse elusal Högnil süda kehast välja. Gunnar puuakse ussaeda.

Högni noor naine Kostbera räägib mehele oma hoiatus-unedest, see aga väärtõlgendab neid.

,,...und nägin, Högni, ei pea seda endale, võib nurjuda matk, kui mu murel on põhjust.

Su linad paistsid kui põlevat tules, kõrge leek lippas läbi mu maja."

Högni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade süttimise eest.

Kostbera räägib edasi:

,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, käppi raputas, nii et mul hirm kandus rindu, pani koonugi külge, nii et kangeks jäime, ja siis trampimist oli õige tunduval määral."

,,HÖGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jääkaru, tuleb rajuilm idast."

KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas läbi koja, vist tähendab vaeva see ja meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""

Ka Gunnari naine Glaumvör oli näinud halvaendelisi unenägusid.

,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sõid, tegin su terveks, saabus maailma ots — ütle, mis oli see?

Nagu verine mõõk oleks välkunud särgist sul — halb lausuda kaasale säherdust lumma — nagu piik oleks löödud su kerest läbi ja õues ja aias ulusid hundid...

Nagu möllanuks jõevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas, mõlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi tähendab?

            Nagu käinuksid öösel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad vahest su paremad vaimud?"

Страницы: 1, 2, 3, 4, 5