Uni ja unenaod (estonii)

Pärast hüpnotiseerimist öeldi M. Kalamehele, et on aasta 2000, ja paluti jutustada vahepealsetest sündmustest. Meedium rääkis muu hulgas järgmist:

,,...Näen rohukamarasse kasvanud varemeid, näen lõputuid riste, haudu... näen üksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes."

,,,,Millal see juhtus?" päris edasi hüpnotisöör. Kõik on hingetud, äärmises põnevuses.

,,Kaksteist aastat varemalt... sõda... hirmus... julm. Jaaniöö, rahvas lõbutseb, loidavad jaanituled...

Nõukogude Venemaa sõjalennukid, terve taevas on neid täis... Nad ründavad Tallinna. Pommid lõhkevad, majad purunevad. Tänavad on täis laipu... veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik."

,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie õhulaevastik?"

,,Üksteise järgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase omi langeb palju..."

,,Edasi! Millega lõpeb see kõik?"

,,Sõda, hirmus sõda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid."

Peagi lõpeb seanss. Ja varsti on meedium jälle harilik inimene. Ainult ta on pisut kahvatu ja kurnatud ilmega. Kui toasviibijad jutustavad talle temalt kuuldud sõnu, siis võpatab ta ja ei taha seda kuidagi uskuda. Ta väriseb sealjuures kogu kehast, täis hirmu."

Toodud seansikirjeldusest läks paljugi täppi. Vahetult Eestit puudutav Saksamaa ja N. Liidu sõda algas öösel kell 4, 22. juunil 1941. Jaaniõhtu lõkked sellepärast ära ei jäänud. Maale jõudis sõjateade mõnepäevase hilinemisega.

1944. a. 9. märtsi õhurünnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna 13 000 majast hävitati 6000.

Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mõnekuisest Blitzkrie-gist midagi välja — sõda kestis kuus aastat.,

Ka hiljem, 1932. a. on Mai Kalamees hüpnoosiunes öelnud: ,,Päts on leivapäts, kui Päts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad."

1933. a. avaldas ta ühel seansil, et Vene väed tulevad Eestisse sisse! Küsimuse peale: ,,Kas nagu Gruusias?" (s.t. pärast kommunistlikku riigipööret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse väravad!"

            1934. a., viibides Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Seltsis, teatas ta hüpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt räägitavat ja Hitler on seal võimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest)

10. XX SAJAND

Üks esimesi sündmusi, mis pälvis XX sajandil üldsuse suure tähelepanu, oli 1500 reisijaga inglise ookeaniauriku ,,Titanic" hukkumine 15. aprillil 1912. Nagu näitavad USA psühhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused, on kirjanduses fikseeritud vähemalt kümme seda sündmust ettenäinud unenägu. Tähendusunenägu näinud isikud elasid Inglismaal, USA-s, Kanadas ja Brasiilias. Lisaks sellele nägi katastroofi samal ööl unes veel seitse inimest.

Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ühe mees-ametniku unenägusid. Sel mehel oli pilet ,,Titanicule". Ta nägi unes ,,Titanicut" uppumas, laev kaldus, kruvi õhus pöörlemas, reisijad merehädalistena paatides. Ometi ei loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid.

Kümnest tähendusunest olid neli vähemalt 10 päeva enne katastroofi, kuus unenägu olid 10 päeva kuni mõni kuu varem.

Esimese maailmasõja vallapuhkemise kohta on kindlasti palju unenägusid. Minugi kollektsioonis on mõned. Tähtsamatest meestest, kes saatuslikku sündmust para-psühholoogiliselt tajusid, on mainitud Ungari piiskoppi Joseph de Lanyi'd. ööl vastu 28. juunit 1914 nägi ta unes sõja ajendiks saanud Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist.

1978. a. kandis Lääne-Saksa professor Hans Bender parapsühholoogia konverentsil Cambridge'is ette juhtumi Saksa sõduri säilinud kirjast (detsember 1914), kus oli juttu ka Hitlerist ja Teise maailmasöja puhkemisest.

Ka Teise maailmasõja algust ja tulemusi oli spontaanselt paljudel juhtudel ette nähtud, nagu nähtub H. Benderi ja E. Hanefeldi kollektsioonidest. Mõned näited on ka minul, kuid nendest hiljem.

Paljude väljapaistvate riigitegelaste atentaate oli unes või muul viisil ette nähtud. Nii oli see ka John ja Robert Kennedyga. Peale Jeane Dixoni jt. tuntud nägijate olid need sündmused ette tajutavad ka Lääne-Saksamaal, Soomes, Eestis.

Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud juhtumi. John Kennedy mõrva nägi Soomes ette üks naisõpetaja:

,,0lime juba voodis ja tuli oli kustutatud. Siis tuli tütar uksele ja ütles:

,,President Kennedyt on tulistatud. ta on raskesti haavatud. Veel pole teada, kes teda tulistas."

Mina aga ütlesin, et mis ta lobiseb: kes nüüd Kennedyt tulistab. Tütar aga kinnitas, et nii öeldi uudistesaates.

Paar nädalat hiljem istusin (TV) õhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati sama teadet president Kennedy surmast.

Tundsin lausa õudust. Kuidas oli võimalik, et tütar oli rääkinud sedasama kaks nädalat varem?

See mõrv oli täitunud varasema plaani kohaselt, nii et telepaatiline teade sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai selle ,,kinni püüda" isik, kel oli vastuvõtuvõime."

Kahjuks pole juhtumi kirjelduses märgitud, kuidas tütar seda teadet tajus. Võimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga ärkvelolekus.

Üks önnetus, mis avaldas mõju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21. oktoobril 1966. a. Inglismaal toimunud maalihe. Surma sai 144 inimest, neist 128 last. Nädal pärast katastroofi avaldas psühhiaater J.C. Barker ajakirjanduses üleskutse, et need, kes olid katastroofi unes või muul viisil ette aimanud, teataksid endast. Kinnitavaid vastuseid laekus üle Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34 kirjeldust (neist 28 unenägu, millest 70% olid sümboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem kui mehi (võib oletada, et juhtumitest teatanud naiste seas oli palju surmasaanud laste emasid).

Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vähernalt neli päeva varem, 8 juhul kuni kaks nädalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mõne kuuni.

Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude praktilise kasutamise idee. Tuleks koguda elanikelt andmeid lähe-nevate katastroofide kohta ja püüda önnetusi vältida (või vähemalt organiseerida kiiremini abi, vähendada ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus — British Premonitions Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England).

Analoogne keskus oli loodud ka USA-s New Yorgis —Central Premonitions Registry. Käesoleval ajal keskus ei tegutse.

Spontaanseid õnnetuseelseid andmeid kogub veel USA-s Virginia Ülikooli psühhiaatriateaduskonna parapsühho-loogia osakond eesotsas prof. J. Stevensoniga.

Niisugused spontaansete nähete kogumise keskused on alates 1971. a. veel Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1 on praktiline väärtus) ja Lääne-Saksamaal — Institut für Grenzgebiete der Psychologie und Psychohygiene im Freiburg.

Spontaansest uneprohvetlusest on teada veel inglase Maleolm Bessenti täitunud ennustused 1969. a. no-vembrist:

— Ta ennustas, et lähema 4-6 kuu jooksul teeb Onassisele kuuluv kreeka tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus.

Suure  õlireostuse  põhjustanud   avarii  juhtuski 1970. a. veebruaris Nova Scotia lähedal.

— Kindral de Gaulle'ile ennustas ta surma ühe aasta jooksul.

De. Gaulle surigi 10. nov. 1970.

— Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister Wilson vahetab järgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski.

Selle sajandi tuntumatest ennustajatest võiks nimetada veel USA-s elavat Jeane Dixonit, 1918. a. sündinud saksa immigrandi Franz Pincerti tütart. Jeane avastas oma võimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt teatas ta isale, et mõne päeva pärast saab ta musta äärisega kirja. Oma onule ennustas ta öigesti pillimehekuulsust. J. Dixoni ennus-tustest võiks nimetada näitlejanna Marilyn Monroe enesetappu, esimese Nõukogude sputniku väljasaatmist, Mahatma Gandhi mõrvamist, ÜRO peasekretäri Ham-marskjöldi surma lennuõnnetusel (ka Jeane'i enda mees suri lennuõnnetusel, mida ta ette nägi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust.

Viis päeva enne John Kennedy mõrva (22. nov. 1963) nägi ta presidendi kirstu Valgesse Majja kantavat ning rääkis sellest mitmele tunnistajale. Esimene kaudne ennustus John Kennedy tapmise kohta on tehtud juba 11. märtsil 1956, mil ta oli öelnud: 1960. a. valitakse demokraat presidendiks ja ta sureb traagiliselt väljaspool Valget Maja. J. Dixon püüdis K. Halle ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt ei võetud hoiatust tõsiselt ja sõitu Dallasesse ära ei jäetud.

J. Dixon räägib, et enne visiooni teket on juba mitme päeva jooksul tunda erilist pinget.

Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962 sündivat poeglaps, kellest edaspidi tulevat juhtiv tegelane, ühendamaks inimkonna rahu- ja progressi-püüdlusi. Selle mehe mõju olevat maksimaalne 1999. aastal.

Teine tuntud meedium on USA-s Virginias elanud Edgar Cayce (1877-1945). Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on ka temalt mitmeid ennustusi. Need on kirjas stenogrammides, mida tema mediumistlike autohüpnootiliste seansside järgi on proto-kollitud u. 14 000. Mõned ta ennustused on alljärgnevad.

1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sõda, mis tulevat USA jaoks suurim pärast Teist maailmasõda, mis löpeb 1945. a.

1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi.

Ta ennustas õigesti Esimese maailmasõja alguse- ja lõpuaasta.

Enda tulevase taassünni kohta rääkis Cayce, et sünnib uuesti aastal 2100 Nebraskas. Lapsena väidab ta end olevat Edgar Cayce'i, kes elanud Virginias 200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda külastama neid kohti, kus ta väidab end olevat elanud — Virginiat, Kentucky't, Alabamat, New Yorki, Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline õhusõiduk, mis liigub suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk on suur sadam. New York on vahepeal hävinud ja teistsugusena üles ehitatud, nii et Cayce seda algul äragi ei tunne!

Iseloomulik on seik, et kui E. Cayce hakkas ennustama totalisaatoril hobuste võidusõite, siis kadusid ta võimed üheks aastaks.

Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre.

Maa pooluste nihke tõttu muutub kliima keskvöötmes soojemaks.  Paljud rannikualad USA lääne- ja idarannikul hävivad.

E. Cayce ennustas, et Bimini saarte piirkonnast leitakse esimesed viited Atlantisele. Maa hakkab seal tõusma ja tulevikus võtab ta enda alla mitmesajaruutmiilise ala.

            1968. a. leidiski USA mereväelendur R. Brushi Bimini ja Androse saare piirkonnast veealuseid müüre ja sambaid. Allveearheoloogide uurimused näitasid, et müüre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid murtud ligi 10 000 a. tagasi müüri asukohast 40 km põhja pool asuvast kivimurrust.

Skandinaavia ennustaja John Sundström (sünd. 1903) oli õigesti ennustanud 1976. a. olümpiamängude boikoti ja Iraani šahhi surma (1978. a.). Samuti öelnud ta ette John Kennedy surma ja 1972. a. Müncheni olümpia-mängudel sportlastele tehtava atentaadi.

Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Üks kvalitatiiv-selt omapärasemaid oli aatomipommi esmakordne sõjaline katsetamine Hiroshimas. Selle katastroofi erakordsus viib mõttele, et peaks olema isikuid, kes suutsid seda ette näha. Spetsiaalseid uurimusi selle kohta pole mul önnestunud leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast kirjutanud dokumentaalse romaani (vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob ära ühe Hiroshima elaniku proua Kumakisi unenäo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.:

,,Aga mina nägin täna öösel maavärisemist. Majad purunesid, kõik ümberringi oli haaratud tulest. Aga kõige hirmsam oli see, et päike langes maa peale. Ärkasin hirmu tõttu ja jätkasin karjumist, juba niinematil istudes.

Vana naine kummardus ja tõ'mbas pea õlgade vahele. Hirmust suurte. silmadega, surudes nimetissõrme nina juurde, sosistas proua Kumakisi kähedal häälel: ,,Kõik, mida ma unes näen, läheb täide.""

On vähe tõenäoline, et Hiroshima-mastaabilist ka-tastroofi nähakse ette vaid mõni tund. Reaalsündmuste käik oli selline:

— 6. augustil 1945 kell 8.15 lõhkes aatomipomm u. 500 m kõrgusel, olles lastud langevarjuga alla 8000 m kõrguselt lendavalt pommituslennukilt B-29. Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470 000 ela-nikust surma 86000. Hooneist hävis 60%.

— 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandör kolonel Tibets saanud teada lahinguülesande sihtmärgi — Hiroshima.

— 24. juulil 1945 oli USA president Truman andnud käsu kasutada augusti algul mõne Jaapani linna vastu pommi.

16. juulil 1945 oli New-Mexico kõrbes korraldatud esimene aatomipommi katsetus.

— 1. juunil 1945 oli USA valitsus põhimõtteliselt otsustanud kasutada loodavat pommi sõjas Jaapani vastu.

— 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva looval Manhattani projekti, mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.

Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima hävingu kohta peaks olema juba enne Teise maailmasõja algust. Jaapanist kaugel asuvas Eestiski on juba 1943. aas-tast ennustatud, et sõja Jaapanis löpetab aatom.

Nüüd mõned ajaloolised detailid, mis võiksid seoses Hiroshima tragöödiaga huvi pakkuda.

6. augustil 1653 oli Hiroshimast läbi voolaval Ota jõe] suur üleujutus. See olnud nii hävitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks päevaks.

Muuseas ei piirdunud saatuse hävitustöö linna kallal 6. augustiga 1945. 17. septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja üleujutus. Kui algul oli linna hävitanud tuli, siis ülejäänu tegi vesi. Kui pomm suutis hävitada vaid 10 silda, siis uputus lõhkus neid 20. Pealtnä-gijad kirjeldavad üleujutusjärgset Hiroshimat kui suurt järve.

Ka teisel aatomijõul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni.

Nagasaki oli alates XVI sajandist põhiline (1725-1854 ainuke) välismaailmaga kaubavahetust pidavsadam.

Omaette uurimisteema võiks olla üldse suurte katastroo-fide etteaimamine. Polnud ju Hiroshima ja Nagasaki suurimad.   Juba  ainuüksi   Dresdeni  pommitamine USA-Suurbritannia lennuväe poolt nõudis 1945. a. veeb-ruaris 120 000 sakslase elu, rohkem kui oli vahetuid ohvreid Hiroshimas ja Nagasakis kokku! Hamburgis nõudis analoogne operatsioon 1943. a. augustis 40 000 sakslase elu. Nende arvude üle me väga ei imesta, sest iga Teise maailmasõja päev nõudis umbes 25 000 inimelu. Inimohvri-te poolest ajaloo suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maaväring, kus ohvreid oli 830 000. Gangese üleujutus nõudis 1737. a. 300 000 ohvrit. Ka Jaapani pinnal oli varem olnud suuremaid katastroofe, näiteks Tokio maavärin 1923. a. Ohvreid oli siis 143 000.

Selliste katastroofide puhul kerkib praktiline küsimus, kui pikalt on võimalik neid ette öelda ja kas on võimalik inimkaotusi vähendada?

11. PROHVETITE EKSIMUSED

Pole ühtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes poleks eksinud. Ometi ei sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui selliseid. Lisame veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku või mineviku hindami-sel. Tohutult raskem on aga täpselt ette öelda tulevikus saabuvaid sündmusi. Sellest on tingitud ka parimate nägijate eksimused. Illustratsiooniks pakun välja mõned neist.

Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasõda, kus USA, N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a. lammutatakse Berliini müür.

Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat, et Hiina muutub enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et Venemaast saab inimkonna lootus, sest seal hakkab igaüks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.

Skandinaavia ennustaja J. Sundström arvas eksli-kult, et 1982. a. puhkeb sõda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina ja et sõjas lastakse Sundström ise maha kas 12. märtsil või 12. novembril 1984.

Ka tuntud Eesti meedium Mai Kalamees eksis, kui rääkis hüpnoosis 4. veebruaril 1930 ühest ajalehest väljalõigatud portree kohta (mida ta ise ei näinud):

,,See mees on väga terase loomuga, uhke. Kui ta vihastab, siis on väga metsik, kui ta siiveneb millessegi asjasse, siis viib ta selle läbi. Sõjavägi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta ise seda ei taha. Kõik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lähe kaht aastat, siis on tal lõpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema lõpp. Valitakse uued esindajad. Kommunism parandatakse. Seda teeb alamrahvas ja allasurutud intelligents. Punane madu väsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida."

Tõenäoliselt rääkis hüpnoosis meedium seda, mida temalt ootas hüpnotisöör B. Johanson. Jutt oli Stalinist.

LÕPETUSEKS

Võib-olla toimub tulevikus unenägude uurimine hoopis objektiivsemalt kui praegu. Tänaseks päevaks on arvamus, et unenägu on suunatud tulevikku, mitte mineviku. Aga see tuleviik sõltub käitumisest ja psüühilisest protsessidest minevikus.

LISAMATERJALI

Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y., 1970.

Evans-Wentz, W.Y. (ed.) The tibetan book of the dead. London, Oxford, N.Y. 1971.

Jacobson, N.0. Life without death? N.Y., 1971.

Miller, A. Selgeltnägemine ja ennustamine. Tall., 1935.

Stearn, J., Edgar Cayce the sleeping prophet. Toronto-N.Y., 1967.

Богатырев, В. Подсознание на фотобумаге. Ж. Изобретатель и Рационализатор. 9/1979, ее. 4-7 и 24-25.

Вейн, А.М. Три трети жизни. М. 1979.

Грузенберг, С.О. Гении и творчество. Л. 1924.

SISUKORD

Sissjuhatus

1. Unenäod loodusrahvail

2. Sumer ja Egiptus

3. Vana-Kreeka

4. Vana-Rooma

5. Piibel unenägudest

6. Rahvuseeposed

7. Ended

8. Kilde kesk- ja uusajast

9. Eesti

10. XX sajand

11. Prohvetite eksimused

Lõpetuseks

Lisamaterjali

Sisukord

Страницы: 1, 2, 3, 4, 5