Uni ja unenaod (estonii)

Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mõju ja mõlemad vennad tapeti.

Nähes vendi Atli poole lõksu tulevat, ütles Gudruun:

,,Anda märku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja siia te tulite!"

E. LÖNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)

Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt läbi kahe aastatuhande. Nad kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka prohvetlust.

Nii küsib Väinämöinen unehaldja Untamo käest nõu, kus võiks olla kadunud tütarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku juurde, kivide vahele.

XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkäinen sötta minna. Ta naine Kyilikki aga räägib oma hoiatavast unenäost:

,,Küll see Kyllikki kõneles,

naine ette hoiateli:

,,Oioi armas Ahtikene!

Ära sa mine sõdaje!

Nägin unda ma magades,

sügavasti suikudessa:

tuba kõik oli tulessa,

leeki suuri lõkateli

üsna meie akna alla,

päraseina peenderalla,

säälta tuisahti tubaje,

kosena üles kohades

põrandalauasta lageje

akkenasta ukse külge."

 Lemminkäinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid. Näiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sõda, kui aga vett, püsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.

Tähtsamate asjade puhul küsiti jumalalt-loojalt arbuga nõu, seades lepalaaste arbusõelale.

F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)

II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pärast tema surma sünnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes toob rahvale õnne.

III loos soovitab vanem vend pärast Linda kadumist magama heita, et unes saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nõu anda.

V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nägi Kalevipoeg und:

,,Eite õitses noorel ilul, õitses kui mõrsja kambris, Naine noorik laua taga Pulmapäeva pidudella

Kuju tuli kaugemalta

Eite istus Uku õues

õnnepäeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg

,,Hakkas öösist unenägu,

Lugu läbi mõtlemaie;

Mõtles tunni, mõtles teise,

Siis aga nõnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka telepaatilist unenägu. Kalevipoeg

,,Ärkas unest ehmatades.

Kuri unenäo-kuju

hädaohtu ähvardelles

võitis mehe väsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka ,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenägu, mida ta nägi seitse nädalat kestnud nõidusunes:

,,Eilse päeva ilmutused

unenäona uuendati,

kirjuks kangaks kujutie

petispaelusse paelutie."

PUMPURSI ,,LÄCPLESIS" (1888)

II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud Läcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et läänest saabuvad vallutajad ning et sajandite pärast saavad lätlased vabaks.

III loos ütleb võitluses Läeplesisega jännijäänud eesti hiid Kalapüis, et ta ema ennustanud röövrüütlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab Läcplesist.

VI loos aimab Läcplesise armastatu Laimdota halba rüütlist, kes hiljem Lacplesise tapab.

7.     ENDED

Ende all mõistan ennustatavale sündmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle pöhjuseks olevat sündmust.

Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases" ennustustark Kalchis Trooja langust kümnen-dal aastal selle järgi, et madu söönud ohvrialtari alt ära üheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud siis kiviks.

Luurele läinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutõusnud haigur ennustas head.

Üle Trooja sõjaväe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sõjalist ebaedu.

Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste päästmist ning Zeus andis jaatava vastuse kõuekõmina näol.

,,0düsseia"

Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja peigmeeste kohal võitlevate kotkaste põhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja tapab peigmehed.

Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt üle i d a poolt tulnud kotkas, küünte vahel suur valge hani ja möödus neist paremalt. See tähendas ikka veel ilusa Helena seletust mööda Odysseuse saabumist ja peigmeeste hukku.

Ennustaja Theoklymenosest lendas võitluse ajal üle paremalt poolt tulnud kull, kel oli küüsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse suguvösale jääb saarel võim.

Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ülbetele peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.

Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kõlas k õ u ja jahujahvataja ütles, et olgu see sööming peigudel viimane.

Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas üle vasemalt poolt tulev kotkas, tuvi küüsis. See oli ettevõtmise nurjumise enne.

,,Vanem   Edda"

,,Laulus Sigvördrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks enneteks järgmisi.

Paremal pool lendab pigimust kaaren.

Eemal on näha kaht kuulsusehimulist kerglast.

            Kuuldub hundi ulgumist.

Kauguses on näha sörkivaid hunte.

H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg ära lüüakse.

,,Gröönlaste loos Atlist" tabavad Högnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil läks paadi kiil pooleks; katkesid rihmad ja tullid; randa jõudes ei kinnitatud laeva; värav kriuksus, kui Högni virutas.

Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.

Herodotos kirjutab, et enne kui pärslased võtsid ette sõjakäigu Kreekasse olnud Delose saarel maavärin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:

,,Võib-olla oli maavärin märk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hädasid ilmutas."    

Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.

— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda plaksuga laulatussõrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei märganud. Kolm nädalat hiljem suri ta mees samal kuupäeval, mil neid oli laulatatud.

— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Äkki purunenud klaas nime kohalt ilma välise põhjuseta. Kaheksa päeva hiljem suri V. rongiönnetuse tagajärjel.

— Ühes seltskonnas tõstis keegi klaasi uue silla terviseks. Üldiselt teati, et sild on vilets, seetõttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette lauale, kus see purunes. Sild purunes ühe kuu pärast, põhjustades inimohvreid.

Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lõhnade endelisele tähendusele.

Lõpuks veel ühest antiikaja endest.

Kartaago  väejuht  Hannibal  pöördus  202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev järgmist:

,,Hannibal oli juba oma merereisi lõpetamas. Lähenedes Aafrika rannale, käskis ta ühel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidäs ta seda halvaks endeks ning käskis kursi vötta Lepstisesse ja randuda seal."

Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma väejuht Scipio purustas ta väed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal mürgitas enda mõni aasta hiljem.

8.     KILDE KESK- JA UUSAJAST

Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas võiksid kõige rohkem huvi pakkuda üldtuntud nimed ja sündmused.

Üks esimesi keskaegseid teateid on ühe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi kalifaadi kaliifi Harun-ar-Rašidi lugu, mis juhtus 809. a. algul.

Kaliif näinud unes enda poole sirutuvat kätt, mis hoidis punakat mulda. Ta kuulis häält, mis ütles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hääl küsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."

Mõne aja pärast läinud Harun-ar-Rašid Samarkandi ja Oxuse provintsi ülestõusu maha suruma. Tee viis läbi Gruusia. Gruusias rännates jäi kaliif haigeks. Muidugi peatuti. Kalüf küsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus. Nüüd käskinud kaliif ühel teenril tuua näha siinset mulda. Teener ulatanud peoga näha mulda, mis oli punaka varjundiga.

Mõne päeva pärast Harun-ar-Rašid suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.

Türgi sultan Murat 1 nägi 1389. aastal ööl vastu 15. juunit enne serblaste ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sõduri käe läbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jäi ta ellu. Ent kui ta pärast lahingut koos vesiiriga vastase tapetud södureid vaatas, hüppas üks haavatu tema juurde ja tappis ta.

Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutüd-ruk Jeanne d'Arc kodutalust, et kroonida kuningaks dofään Charles ja juhtida sõjaväge inglastevastases vabadussõjas. Oma plaanidest ei rääkinud ta kellelegi, sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord põhjalikult läbi ja ilmnes järgmist.

Tõepoolest oli isa üht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne seda nägi isa unes, nagu oleks ta tütar ,,lahkunud koos sõduritega".

Kui see töepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tütre uputada.

            Saksi kuurvürst Friedrich III nägi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a. üht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hävitama Rooma. Uni olnud nii erutav, et ta oli sel ööl kolm korda üles ärganud.

Teatavasti lõi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud teesi Wittenbergi kirikuuksele järgmisel päeval, 31. oktoobril 1517.

Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pärast tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tõlkis Luther 1522. a. Uue Testamendi saksa keelde.

Martin Lutheri naine Katharina nägi kord unes kaht võõrast daami, kes tulid ehtima pulmadeks nende tütart Magdalenat. Peatselt nende tütar suri.

Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nägi ööl vastu 1559. aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal plaan minna rüütliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei läheks või vähemalt turniirist isiklikult osa ei vötaks. Kõik asjata! Turniiril sattus kuningale piigikild silma ja mõne päeva pärast 40-aastane kuningas suri.

Prantsuse kuningas Henri III nägi kolm päeva enne oma surma unes, et kroon, skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.

Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa läbi.

liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat iirlaste inglisevastast ülestõusu, mis algas 1641. a.

Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riägi 1610. a. unes, et krooni ehted muutusid pärliteks (tavaliselt tõlgendatakse neid pisaratena). Üks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.

See oli juba kolmanda Henri õnnetu surm järjest!

Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George Villiersile ütles 1628. a. üks ta aadlikust sõber, et näeb, nagu oleks talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenõulane Fulton 3. augustil 1628.

Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel", pärast 1900. a.

            Siis tulevat ,,imelikud päevad: naised riietuvad meeste kombel, kannavad pükse, lõikavad juuksed ära ega hooli aust. Armastus sureb ja abielu rikutakse. Vankrid sõidavad kõikjal ilma hobusteta ja inimmõte kihutab silmapilgu vältel läbi ilmamaa... Inimesed käivad ka vee all, isegi magavad ja räägivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kõrges õhus läbi pilvede."

Selle unenäo nägija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenägu sai aga üldteatavaks, sest see puudutas rootslaste-ga peetavat sõda. Uusaasta ööl vastu 1643. aastat nägi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ümber Freiburgi linna. Siis tuli aga linnast rüütel ja raius selle mõõgaga läbi. Sümboolika oli kõigile mõistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nädala pärast Freiburg vabaneski.

Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, põles ära ligi kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle kohta, et seda katastroofi nägid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661. a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.

See võis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ühele Kariibi mere saare Martinique'i neiule rääkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie. Ennustaja ütles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sünnib tal kaks last. Mees ise on pärit ühelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas. Siis see mees sureb traagiliselt.

Teine mees on ülemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb saarel õnnetuna.

Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais, kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.

Kahe aasta pärast sai Josephine'ist ühe teise kindrali, Napoleon Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine saatus ja lõpp 1821. a. Saint Helena saarel on üldtuntud. Muuseas oli Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See leidis aset 1809. aastal.

Tuntud prantsuse teadlane ja füsiognomist Lavater oli korduvalt unes näinud ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vägivaldsesse surma.

Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta suri.

USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lõpu kohta mitu parapsühholoogilist elamust.

1861. aastal, esimesel ööl pärast presidendiks valimist vaatas Lincoln peeglisse ja nägi seal oma normaalse peegelkujutise kõrval veel vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lähenevat katastroofi.

1865. a. märtsis, kuus nädalat enne mõrva, nägi ta und, millest rääkis lähedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha ununeda."

Uni ise oli selline.

,,Mulle tundus, et mind ümbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nähtavasti tõusin voodist ja läksin alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jällegi seesama kaeblik nuuksumine, kuigi leinajaid polnud näha.

Läksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kõik ruumid olid valgustatud. Iga asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nõnda kurvastavad, nagu tahaks nende süda lõhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud. Mis võis olla koige selle tähendus, Otsustanud leida nii müstiliste ja vapustavate asjade põhjuse, jätkasin liikumist, kuni jõudsin Ida saali.

Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv üllatus. Mu ees asus katafalk, millel lebas suririietes laip. Selle ümber seisid auvalves sõdurid. Seal seisis ka hulk rahvast. Mõned vahtisid kaetud näoga surnu poole, teised nutsid haledasti.

,,Kes on Valgest Majast surnud?" küsisin ühe sõduri käest.

,,President," vastas ta. ,,Ta mõrvati."

Siis järgnes rahvamassi vali halamine, mis äratas mi-nd unest.

Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ööl enam. Olen sellest masendatud isegi nüüd veel."

Üks päev enne oma mõrvamist nägi Lincoln sellist und.

            ,,0lin paadiga sügaval laial tugevavoolulisel jõel. Kukkusin paadist jõkke."

Mõrvapäeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4. veebruarist, öelnud ta senaator Sumneri-le: ,,Härra! Midagi ebatavalist juhtub üsna pea!"

Ja saabuski saatuslik teatriõhtu (15. aprillil 1865), mil kõlasid surmavad lasud.

On andmeid, et oma vägivaldset surma nägid ette ka presidendid J. Garfield (1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).

9. EESTI

Eesti prohvetitest on andmeid üsna vähe.

Oma raamatus ,,Eesti prohvet Järwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Põhjasõja algul näinud unes, et Eesti langeb Vene võimu alla. Algul küll Raudpea (Kaarel XII) võidab, aga pärast kaotab. Nii see ka läks.

Ennustaja Järwe-Jaan sündis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas Järve külas 16. oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena (s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:

,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamäel maantee äärde teivad püsti, sidunud lõngad teivaste vahele. Külataat läinud mööda, küsinud: ,,Jaan, mis nüüd teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nüüd teen, tehakse edaspidi. Mõtte kärmusel räägitakse kaugele!"

Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid püsti seadnud ja öelnud, et tulevikus saab sõbraga 1000 versta taha kõnelda.

Kord öelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest koormaid vedama: vanker sõidab maanteel ilma hobuseta!

Vene-Jaapani sõja ja selle tulemuse ennustanud ta järgmiselt ette: ,,Kui sild Kasari jõele ehitatakse, siis tuleb Venel sõda. Kui sillale pragu sisse lööb, siis Vene kaotab."

Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sündmusi. Jaan öelnud, et tuleb aeg, kus mõisad põlevad kui küünlad, nii et teisel päeval saab tuhas kartuleid küpsetada.

Väidetavalt ennustanud Järwe-Jaan ette ka Esimest maailmasõda. ,,Kord kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasõda. Tuleb suur verevalamine. 10-12 kuningat hakkavad teineteisega sõdima. Ka meie maale tuleb suur verevalamine. Sõda tuleb Pärnu poolt..."

Teine kord ütelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:

,,Kui mu kätetööd enam tarvis ei ole, tuleb sõda." 1914. a. tehtud uus tara ja sõda algaski."

Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vähenemist. Seda olevat ta teinud järgmistes ütlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui lambaraudade pärad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."

Lõpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jääb viimaks nii väikeseks, et kuningas ülemise toa aknast oma riiki võib ära näha."

Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga? Siin on veel üks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.

Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasöda Tallinnas   Lasnamäel   elanud   M a r i e   K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja nägemustest jutustas ta tütrele, kes need üles kirjutas (ise ta ei osanud). Ka joonistas ta oma nägemusi üles, andes tütrele nende kohta seletusi.

Mõningaid tähtsamaid täitunud ennustusi.

— Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb noor mees, kes pole kirikuõpetaja.

Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920. aastal.

— Vagunid lendavad õhus. Ristitaolised kujundid lendavad õhus Tallinna kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab võtma toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.

Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes", seega üheksa aastat enne seda, kui Nõukogude lennuvägi 9. märtsil 1944 Tallinna pommitas.

10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga ,,Selgeltnägija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hävitatakse!"

Tegemist on arvatavasti Mai Kalamehe hüpnoosiseansiga B. Johansoni eestvöttel. Artikli andmed bn pärit kelleltki Arthur R-ilt, kes viibis seansil.

Страницы: 1, 2, 3, 4, 5